Alates 2009. aasta 1. juulist muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juulil 2009 või hiljem. Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (enne maksti alates 2. päevast). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Täpsem info haigekassalt. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.
Tööandja haigushüvitis maksustatakse tulumaksuga (tulumaksuseaduse § 13 lg 1). Sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega ei maksustata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu (sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3, töötuskindlustusseaduse § 40 lg 2 p 4).
PROFIT PALK programmis tuleks lisada uus tasuliik Haigushüvis ja valida, et maksustatakse tulumaksuga. Töökatkestustes näidata kogu haigusperiood, töölepingus lisada haigushüvis ja ise arvutada summa välja.
Tööandja haigushüvitis deklareeritakse:
- residendist töötaja (avaliku teenistuja) puhul maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 koodi 07 all,
- mitteresidendist töötaja puhul TSD lisa 2 koodi 15 all,
- mitteresidendist avaliku teenistuja puhul TSD lisa 2 koodi 19 all.