Uudised

Eesti valitsus ja keskpank on seadnud eesmärgiks liituda euroalaga 1. jaanuaril 2011. Eurole ülemineku sujuvaks toimumiseks on valitsus seadnud eesmärgi tehnilise valmisoleku saavutamiseks 1. juuliks 2010.

Eurole üleminek peab olema sujuv ning sellest kinnipidamisel järgitavad põhimõtted on:

• euro kasutusele võtmisel kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes üleminekuperioodi ei ole;
• €-päevast arvates kahe nädala jooksul on paralleelkäibes nii euro kui ka veel Eesti kroon;
• kuu aega enne ja 6 kuud pärast €-päeva vahetavad krediidiasutused kroone eurodeks keskkursiga ja ilma teenustasuta ning jätkavad seda veel 6 kuu jooksul piiratud kontorivõrguga;
• jaekaupmehed peavad 6 kuud enne ja 6 kuud pärast €-päeva kajastama kaupade hinnad nii kroonides kui ka eurodes;
• maksud, riigilõivud, toetused ning muud eelarvega seotud kroonisummad ümmardatakse eurodesse elanikele soodsamas suunas;
• kõik kulud, mis kaasnevad eurole üleminekuga katavad turuosalised ise.

SULARAHAVAHETUS

Euro sularaha on võimalik saada kolmel moel: pangakontoritest, sularahaautomaatidest ja jaekaubandusest. Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu.

Jaekaubandus. Pärast €-päeva saab kroonides maksta veel kahe nädala jooksul. Paralleelkäibe aja jooksul saab kõigis kauplustes ja teenindusasutustes maksta nii eurodes kui kroonides. Vahetusraha antakse reeglina tagasi eurodes.

Pangad. Kuu aega enne ja aasta jooksul pärast €-päeva vahetavad sularaha teenuseid osutavad pangad kroone eurodeks teenustasuta. Pärast seda organiseerib kroonide vahetuse eurodeks Eesti Pank – tähtajatult ja piiramatus koguses.

Sularahaautomaadid. Sularahaautomaadid on üks olulisemaid vahendeid euro käibelelaskmisel. Alates €-päevast väljastavad võimalikult paljud sularahaautomaadid ainult euro pangatähti.

Mõned kuud enne ja pärast €-päeva (täpne aeg sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusega) on jaekaupmehed kohustatud müügikohas käsitsi või trükituna avaldatud hinnad esitama nii kroonides kui eurodes, kasutades konverteerimiseks Eesti Panga ametlikku keskkurssi. Kaupmeestel soovitatakse hinnad avaldada kahes vääringus võimalikult paljudes kanalites (veebilehel, reklaammaterjalides, kataloogides, arvete ja ostutšekkide lõppsummas). Maksesumma avaldamine kahes vääringus on eriti oluline enne €-päeva, et vältida olukorda, kus klient arvutab ise ebatäpse kursi järgi maksesumma eurodes.

Ümardamine on kohustuslik vähemalt ühe eurosendi täpsusega ja ümardada tuleb kolmanda koha järgi pärast koma. Hinda võib näidata ka alla ühe eurosendi (nt 0,008 eurot), mis võimaldab odavamate teenusetariifide puhul vältida ümardamisest tingitud hinnatõusu.

Näide. Kui soovite arvestada eurodesse näiteks 264,50 krooni, tuleb teostada jagamistehe: 264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada ühe eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta 16,90463104. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, seega on ümardamistulemus ühe sendi täpsusega selle näite korral 16,90 eurot.

Raamatupidamise aastaaruanded tuleb koostada lähtuvalt aruandeperioodi lõpul kehtivast vääringust. Näiteks kui kohustuslik üleminek europõhisele raamatupidamisarvestusele toimuks 1. jaanuaril 2011, koostatakse eurodes kõik aruanded perioodide kohta, mis lõppevad 1. jaanuaril 2011 või hiljem. 2010. kalendriaasta lõpuni (31.12.2010 k.a) kestva perioodi kohta tuleb statistikaametile ning tolli- ja maksuametile esitatavad aruanded edastada Eesti kroonides.

Muutust arvestusvaluutas kajastatakse edasiulatuvalt (IAS 21.35-37). €-päeva seisuga koostavad ettevõtted, mille arvestusvaluuta muutus Eesti kroonidest eurodeks, üleminekubilansi. Üleminekubilansis arvestatakse €-päevale eelneva päeva lõpul Eesti kroonides kajastatud saldod ümber eurodesse, lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu määruses kinnitatud valuutakursist. Üleminukubilanss vormistatakse raamatupidamisõiendina ning see peab vastama raamatupidamise seaduse § 7(3) kehtestatud nõuetele.

Aktsia- või osakapitali ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodesse võib osutuda vajalikuks aktsia- või osakapitali suurendamine või vähendamine, et saavutada äriseadustikus kehtestatud aktsia ja osa täiskordsuse nõue. Aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise korral kajastatakse tekkinud vahet kirjel eelmiste perioodide jaotamata kasum.